12. Ülesanne – Kasutusjuhend

Kirjelda kuidas looksid veebisaidi kasutusjuhendi (pildid / tekst või hoopis ekraanivideod. Millist olemasolevat materjali on võimalik kasutada? Soovi korral uuri ka kirjandust juurde!).

Kuidas ja millist kasutusjuhendit teha sõltub paljuski saidi olemusest ja kasutajaskonnast. Kindlasti peaks olema kasutusjuhend kättesaadav, lihtsalt ja üheselt arusaadav ning vajalik info kiirelt leitav. Videojuhendi looksin juhul, kui tean, et veebisait tulevikus väga ei muutu ning klient eelistab just seda varianti. Üldiselt aga eelistaksin tekstilist juhendit rohkete piltidega, kuna seda on palju lihtsam uuendada ja klient saab Ctrl+F kaudu kiirelt vajaliku osa juurde pöörduda. Samuti välistab see probleemid, mis võivad tekkida video laadimisel või olukorras, kus heli on vaigistatud (n. kontoris).

Kui olen algusest peale saidile juhendit plaaninud, siis selle loomist alustaksin juba arenduse käigus. Lõpp-produkti valmimisel lisaksin pildimaterjali annaksin veel viimase lihvi. Vastavalt kasutaja tagasisidele teeksin vajadusel veel hilisemaid muudatusi. Videomaterjali puhul tuleb kogu juhend aga alles peale lõppversiooni valmimist koostada. Viide kasutusjuhendile peaks olema lihtsalt leitav, näiteks link avalehel (haldusõpetus muidugi admini lehel).

 

XII Ülesanne

11. Ülesanne – avalikustamine, õiguslikud aspektid ja haldamine

• vali välja ja loe läbi vähemalt 2 e-poe kasutustingimused (nimetatakse ka ostutingimused, privaatsuspoliitika, ostuinfo, tingimused …) – kõik õiguslik osa, mis on lehega seotud; 
• lühidalt too välja ja võrdle väga lühidalt nendes käsitletavat infot, võid kasutada ka tabelit/loetelu;
• avalda arvamust, kui tähtsad on veebisaitide kasutustingimused Sinu, kui kasutaja jaoks?

Võrdluseks võtsin on24.ee ja kodutehnika.ee e-poed. Esimese puhul oli esimese hooga üsna keeruline kasutustingimusi leida. Selleks tuliavalehelt klikata kõigepealt pisikesele “Info” lingile ning seejärel oli võimalik Üldinfo alt leida viide kasutustingimustele. Kodutehnika.ee saidil oli kasutustingimuste link peamenüüs välja toodud.

Kahe e-poe kasutustingimused on üsna sarnased. Erinevused on näiteks arve tasumisel, kus kodutehnika.ee puhul tuleb maksta kogu summa 1 päeva jooksul, kuid on24.ee võimaldab tasuda osadena, millest sissemakse tuleb sooritada nädala jooksul ja kogusumma maksta toote kohaletoimetamise tähtajaks. Garantiitingimuste juures oli kodutehnika.ee puhul veel välja toodud, kes vastutab puuduste tõendamise eest, on24.ee tingimustes seda polnud. Üldiselt võin öelda, et on24.ee kasutustingimused on formaalselt korrektsemalt kirja pandud, kuid kodutehnika.ee tingimused olid kohati loetavamad.

Isiklikult mina kasutustingimustele tähelepanu väga ei pööra. Samas soovin ikkagi veenduda, et ostu sooritamisel mingeid ebameeldivaid üllatusi ei tekiks ning minu isikuandmeid vastu tahtmist ei kasutataks. Arvan, et e-poodide kasutustingimused peaksid olema võimalikult standardsed ja enesestmõistetavad, et vältida mittelugemisest tekkivaid arusaamatusi.

 

Kasutatud allikad:

ON24. (kuupäev puudub). ON24 üldtingimused. Loetud 21.04.2015 aadressil http://www.on24.ee/info/on24_ueldtingimused

Kodutehnika Grupp OÜ. (kuupäev puudub). Kodutehnika Grupp OÜ elektroonilise ostukeskkonna müügitingimused. Loetud 21.04.2015 aadressil http://www.kodutehnika.ee/et/info/kasutustingimused-kodutehnika

 

XI Ülesanne

10. Ülesanne – A/B testimine ja analüütika

Paigalda lehele heatmap.js või mingi muu analüütika rakendus ja kirjelda paigaldusprotsessi ning muljeid.

Otsustasin paigalada oma saidile ExtraWatch rakenduse, mis kogub statistikat külastajate kohta. Tasuta versioon jälgib põhilisi analüütika punkte nagu külastajate arv, külastatud leheküljed, päritolu jne. Tasulise versiooniga tulevad kaasa lisad nagu heatmap, klikkide lugeja, SEO raportid, allalaadimiste statistika ja palju muud.

Oma Joomla saidile paigaldamiseks installisin Extension Manageri abil ExtraWatch moodulid ning Module Manageri alt lisasin need lehestiku layoutile. Sellega oli ExtraWatch valmis külastuste kohta statistikat koguma.

X Ülesanne

9. Ülesanne – SEO

Ülesandeks on seekord valida üks veebisait (NB! Vali veebisait, mis on kehvasti optimeeritud – ei ole esimesel lehel Google’i otsingutulemustes) ja tee sellele SEO analüüs.

Edit: Analüüsiks kasutan MozBar tööriista, mis on paigaldatav siit.

Otsingusõnaks valisin “lasketiir” ja teisel leheküljel oli link jahitiir.ee lehele. Saidi avaleht näeb välja selline:

Nagu kujunduselt näha, pole saidi olukord just kiita. Paraku on see aga alles algus. Meta kirjeldusse on kirjutatud vaid “jahitiir” ja võtmesõnad (jahitiir,lasketiir, jahilaskmine, laskmine,sporting,vibu,JP,VJM) on lisatud vaid avalehele. HTML pealkirjad, paksus tekstid kirjad ja Alt-tekstid on täiesti puuduvad või lisatud üksikule alamlehele. Samuti puuduvad välislingid. Ka kasutajale suunatud sisu on äärmiselt minimalistlik ja ei anna eriti palju informatsiooni edasi.

Heidame korraks pilgu ka ühele konkurendi lehele, mis asub otsingutulemustes esimesel kohal:

www.laskmine.ee

 

Nagu näha pole siin suurt midagi võrrelda. Laskmine.ee on kordades keerulisem ja sisurikkam. Kuigi otsingusõnu pole siin kasutatud, on siiski otsingumootorile palju rohkem tähelepanu pööratud.

Nagu näha, on jahitiir.ee saidil arenguruumi küllaga. Lisada tuleks rohkem sisu ja tuua sealt üht-teist HTML elementidena esile ning lisada metaandmeid ja alt-tag’e. Tähelepanu tuleks pöörata peale avalehe ka teistele lehtedele.

 

IX Ülesanne

 

8. Ülesanne – otsingumootorid

Leia ja paigalda oma lehele lisateek, mis võimaldab sul genereerida Sitemap’i (saidikaart). Tee oma lehestikust selle abil Sitemap XML fail ja lisa sellele failile link oma veebipostituses. Samuti lisa ka link kasutatud teegile.

Paigaldasin oma Joomla veebisaidile OSMap teegi, mis on alla laetav siit. Selle genereeritud sitemap: http://greeny.cs.tlu.ee/~ennelle/Joomla/index.php?option=com_osmap&view=xml&tmpl=component&id=1

 

Vali üks teema Google’i juhendist “Search Engine Optimization Starter Guide” ja analüüsi seda. 

Valisin teemaks “Improve the structure of your URLs”.

Esmalt toodi välja, et URL peaks olema kirja pandud sõnadena, mitte numbrite ja muude sümbolitega väljendatud koodina. Reaalseid sõnu on lihtsam lugeda ja meelde jätta nii inimesel kui otsingumootoril. Sõnad peaksid väljendama lehekülje sisu, kuna URL on oluline osa indekseerimisel.

Lihtne kataloogistruktuur on samuti oluline. Katalooginimed peaks kirjeldama sisu ja liigset pesastamist tasuks vältida. Vältima peaks ka ühele dokumendile või sisuelemendile ligipääsu mitme erineva URL kaudu. (Google, 2010).

 

Kasutatud kirjandus:

Google. (2010). Search Engine Optimization Starter Guide. Loetud 02.04.2015 aadressil: http://static.googleusercontent.com/media/www.google.com/et//webmasters/docs/search-engine-optimization-starter-guide.pdf

 

VIII Ülesanne

7. Ülesanne – Kujunduse malli paigaldamine

Pead paigaldama oma sisuhaldussüsteemi uue kujunduse ja tegema lehestikus väikesed muudatused. Lisaks leia veel juurde 3 viisakat kujundusmalli.

Nonii, täiesti lootusetult hilinenud postitus.

Otsustasin paigaldada Clever malli. Mõned omadused:

• responsive
• mitmed moodulipositsioonid ja -stiilid
• sisseehitatud slideshow ja sotsiaalvõrgustike ikoonid
• SEO-valmis paigutus ja kiire laadimine

 

Kujundusmall on kättesaadav siit.

 

Veel 3 kujundusmalli:

JA Lens:

http://www.joomlart.com/joomla/templates/ja-lens

Sobib kasutamiseks fotograafiahuvilistele, graafikadisaineritele või kes iganes soovib suurel hulgal pilte oma kodulehele üles panna. Responsive.

JA Teline IV:

http://www.joomlart.com/joomla/templates/ja-teline-iv

Hea valik ajakirjanduslikuks otstarbeks. Mitmed erinevad teemad ja paigutused. RTL keelte tugi.

Reflect:

http://themeforest.net/item/reflect-creative-one-page-joomla-theme/10480326

Lõpetuseks ka üks üheleheküljeline kujundusmall. Responsive, LESS kasutus, lihtne portfoolio kujundamine, Google Maps kaart, uudiskirjad.

 

 

VI Ülesanne

6. Ülesanne – CMSi paigaldamine

Esmalt otsustasin paigaldada Joomla, kuid miskipärast tekkis tõrge andmebaasiühenduse osas. Seejärel paigaldasin edukalt WordPressi, kuid blogipostitust tegema asudes avastasin, et kujundust miskipärast enam küljes ei ole. Huvi pärast proovisin veelkord Joomlat installida ja seekord probleeme ei tekkinud (imelik, proovisin koolis samu sisendeid). Hostiks valisin esialgu TLÜ greeny serveri.

 

Joomla saab alla laadida aadressilt http://www.joomla.org/3/

Minu installatsioon asub aadressil http://greeny.cs.tlu.ee/~ennelle/Joomla/

Ülesande link

5. Ülesanne – Turvalisus

Kuidas Joomlat turvaliselt kasutada

Turvalisuse teema osas on sul ülesandeks uurida ja analüüsida, kas eelmises ülesanded sinu valitud CMS’i või veebisaitide loomisega üldiselt seotud, turvalisust puudutavat teemat. Võid julgelt analüüsida mingit konkreetset näidet/kriitilist viga/turvaauku/ohtu ja tuua võimalusi, kuidas seda saab/oleks saanud vältida.

Avatud lähtekoodiga Joomla CMS on paljude häkkerite sihtmärk, seetõttu on oluline teha kõik endast olenev, et seda ohtu vähendada. Turvalisuse teemaga seoses otsustasin teha väikese ülevaate, kuidas tagada Joomlat kasutava veebisaidi turvalisus.

Hoia Joomla ja tema laiendused ajakohased

Esiteks pole häkkerid uuema versiooniga nii tuttavad, kui vanematega. Teiseks sisaldab enamus uuendusi turvalisusega seotud parandusi.

Kasuta tugevaid kasutajatunnuseid

Ära kasuta levinud kasutajanimesid nagu “admin” ja “administrator” ja lihtsaid paroole. Paljud häkkerid kasutavad esmalt läbiproovimismeetodit levinumate tunnustega.

Seega, ära kasuta paroolides:

• lihtsaid ja levinud sõnu ja kombinatsioone (qwerty, admin123 jne),
• isiklikku informatsiooni,
• parooligeneraatoreid – kasutavad algoritme, mida häkker võib jäljendada.

 

• Kasuta sümboleid, numbreid ja suurtähti.

 Õigused ja omand

Ära kunagi anna failidele täisõigusi (777)!

SiteGround

Kasuta turvalaiendusi (Joomla Security Extensions)

Turvalaiendused pakuvad täiendavat kaitset Joomla lehestikule. Mõned näited:

• jHackGuard
• Akeeba Admin Tools
• jomDefender
• jSecure

Varunda

Tee failidest ja andmebaasist varukoopiaid nii tihti kui võimalik. Lisaks rünnetele võivad failid kahjhustada saada ka bugide või inimlike vigade tõttu, seepärast on varundamine igatepidi vajalik. Lisaks manuaalsele varundamisele on saadaval ka varundustööriistad nagu Akeeba Backup, mis varukoopiate halduse lihtsamaks teevad.

Kaitse oma admini lehte

Esmalt kaitse oma administraatori kaust parooliga. See tähendab, et enne administraatori kasutajatunnuste sisestamist, tuleb sisestada ka kausta ligipääsukood.

Teiseks piira kaustale ligipääs ainult enda arvutile. Selleks keela .htaccess failis ära kõik võõrad IP’d ja luba ainult enda oma. Dünaamilise IP puhul on selle punkti järgimine muidugi keerukam, sest faili peaks pidevalt muutma.

 

Kasutatud kirjandus:

SiteGround. (kuupäev puudub). Joomla Security Tutorial. Loetud 04.03.2015 aadressil https://www.siteground.com/tutorials/joomla/joomla-security.htm

 

V Ülesanne

4. Ülesanne – CMS

Sisuhaldussüsteemide võrdlus

Ülesandeks oli võrrelda vähemalt kahte kas tavalist või e-poodidele mõeldud sisuhaldussüsteemi. Valisin võrdluseks 3 populaarseimat CMS’i ning toetun saitidelt problogger.net ja cms.about.com loetud allikatele.

 

WordPress

Lihtsaim ja enamkasutatavaim sisuhaldussüsteem. Lihtsuse ja kasutajasõbralikkuse tõttu on WordPress parim vahend algajatele. Kuna ka kommuun on väga lai, ei tohiks ükski kasutaja sellega hätta jääda. Ideaalne blogide ja lihtsamate veebilahenduste puhul. WordPressi miinuseks on kohandatavus. Kuigi saadaval on lai valik erinevaid pluginaid, ei ole WP siiski piisavalt paindlik keerukate saitide ehitamiseks.

Drupal

Drupal on võimsaim sisuhaldusvahenditest. Ta on kõige paindlikum ja stabiilsem ning pakub arendajatele kõige rohkem kohandamisvõimalusi. Sobib keerulistele, multimeedia sisuga, SEO-sõbralikele lehestikele. Drupali miinuseks on kasutuskeerukus. Kasutajale, kellel pole veebiarendusega küllaldast kogemust, võtab Drupaliga sinapeale saamine omajagu aega.

Joomla

Joomla on nö kuldne kesktee. Pakub rohkem võimalusi kui WP ja on kasutajasõbralikum kui Drupal. Sobib lihtsamate e-poodide ja multimeedia saitide tarbeks. Võrreldes kahe suure konkurendiga, on Joomla puhul saadaval vähem lisasid. Soovitav kasutada siis, kui WP ei täida kõiki vajadusi, kuid Drupali lisavõimalused ei tasu õppimiseks kujuva aja juures ära.

 

Kasutatud kirjandus:

Powell, B. (kuupäev puudub). Pros and Cons of Joomla, WordPress, and Drupal. Loetud 24.02.2015 aadressil http://cms.about.com/od/cms-basics/a/Pros-And-Cons-Of-Joomla-Wordpress-And-Drupal.htm

Anonüümne külastaja. (2014, 11. august). Solving the Content Management System Standoff: Drupal, Joomla or WordPress? [ajaveebipostitus]. Loetud 24-02.2015 aadressil http://www.problogger.net/archives/2014/08/11/solving-the-content-management-system-standoff-drupal-joomla-or-wordpress/

IV Ülesanne

3. Ülesanne

Veebisaidi nõuded ja dokumenteerimine

Mõtle läbi mida sul on vaja teada oma kliendilt, enne kui hakkad talle veebisaiti looma / saaksid teha hinnapakkumise / arvestada keerukuse ja hinnaga.

Kui hakata kellelegi veebisaiti tegema, siis esmalt tuleks selgeks teha kliendi taust – kes ta on, mis on tema tegevusala, huvid, rahalised võimalused, millega ta soovib teistest erineda ja silma paista. Tasuks teha ka eeltööd, et ennetada võimalikku pettust. Kui on teada, kellele veebisaiti vaja on, siis järgmiseks tasuks küsida, mis on selle saidi eesmärk. Miks seda vaja on, milliseid väärtuseid see kliendile toob. Siinkohal tuleks ka välja selgitada kas ja kui palju võiks veebisait kliendile rahalist kasumit tuua.

Edasi uuriksin veebisaidi kasutajate kohta. Millistesse inimgruppidesse nad kuuluvad (vanus, sugu, tegevusala/huvid jne)? Milline on nende majanduslik ja sotsiaalne staatus? Miks ja kuidas nad veebilehele satuvad ja mida nad seal teevad?

Vajalik oleks ka uurida kas kliendil on juba oma domeen registreeritud ja majutus olemas. Kui ei, siis kes selle eest vastutama peaks?

Lõpuks jõuame ka veebisaidi enda juurde. Kindlasti on kliendil olemas juba mingi algne visioon saidist. Näiteks millised funktsionaalsused ja disainielemendid peaksid kindlasti olema ning mida ta parema meelega oma lehel näha ei taha. Siinkohal võiks klient kirjeldada ka oma konkurentide veebilehti ning millega ta võiks nende ees silma paista. Samuti võiks näitena välja tuua veebilehti, mis talle eriti meeldivad ja kirjeldada miks.

Last but not least – kuidas ta näeb ettevõtte ja/või veebisaidi tulevikku. Milliste lisavõimaluste ja laiendustega võiks tulevikus arvestada? See aitab süsteemi planeerida selliselt, et muudatuste tegemine tulevikus oleks võimalikult lihtne.

 

Kasutatud kirjandus:

Weyl, E. (2009, 29. aprill). 22 Questions to Ask Before Developing a Website [ajaveebipostitus]. Loetud 17.02.2015 aadressil http://www.evotech.net/blog/2009/04/22-web-client-ued-questions/

 

III Ülesanne